m45t3rbl0gg3r

Jepjep olen küll hardcore blogger. Sel nädalal oli kuidagi eriti vähe aega ehk siis ma ei jõudnud isegi blogisse järjekordset posti visata, nii et vabandan kõigi ees, kes siia ehk midagi uut oodanud.
Aga ega mul väga muuks aega jäänudki kui ainult kooliks. Siiski oli kõige utoopilisem reede. Käisin laulmas ja algselt pidin ühe uue laulu ära salvestama, mida hakatakse mängima raadios, mille sagedus Tartus on 88.5 =)=)=) Aga see jäi kahjuks ära... Mul on nii kurb. not. Igatahes siis käis laulu autor välja idee sellega järgmine aasta eurovisioonil osaleda (järjest paremaks läheb, või mis). Õhtul sain veel kõne I-lt, kes ütles, et mind kutsuti gig'ile Illegaardis, aga ma olen siis vist Saksamaal.

Ja muide, ma hakkasin endale uusi kõrvakaid tegema.

Welcome to the jungle

Vot selline oli esimene asi, mida ma nägin täna hommikul ärgates. Tänane päev peaks ju olema eriline, kuid ega midagi pole muutunud, peale arvu, millega mõõdetakse inimese vanust. It makes me wonder, tegelikult pole ju inimese vanus mõõdetav arvudega. Nagu oleks ma esimene inimene, kes sellele mõttele otsa lendaks või midagi. Igatahes sain ma täna näha oma kullakalleid sõpru, kes ei vea mind alt ning tahavad koos minuga mu sünnipäeva tähistada(don't worry L). Aa, maal sai vesi otsa... Morbiidne oli hambaid pestes avastada, et vett ei ole, kuna põhjavett pole tänu lumele piisavalt palju kaevus jms. Tulles tagasi emopoolele: kui mulle tähtsal päeval veab mind keegi alt, on see justkui katalüsaator, mis tuletab meelde kõik muud halvad mälestused mu elust ning üsnagi võimatu on neid siis oma peakeses alla suruda ning teeselda, et midagi pole juhtunud. Nagu näiteks üks minu elu kõige tähtsamaid isikuid, kelleta mind siin maailmas ilmselt sellisel kujul ei eksisteeriks, ei ilmunud minu lõpetamisele. Olgugi, et see oli alles 9. klass, oli see ju ometigi minu jaoks oluline... Emojutt over and out. Jee, nüüd mind kummitab "17 tuul ja torm..."




Mu kullakesed Anna ja Tea. Head sõbrapäeva! :)

A day in the life

Long time no... õõ whatever. Hängin maal ja istun diivanil. Kahe koeraga. Kolmas on tugitoolis. The perfect saturday. Nädal oli tavapärane. Väga palju harivat juttu/loenguid. Aga ma tunnen juba kevadet - hommikuti on palju kergem ärgata. Või oli asi mu kõhugripis... Täna päeval ma mõtlesin, et mis asi see oli, mis homme jubetähtis on. Lõpuks jõudis kohale, et homme on mu sünnipäev. Jee, mida iganes. Kahjuks ei suuda ma enam midagi mõttetut enda peast välja tirida ning kuna ma lubasin pilte üles visata ja uusi pole ma veel arvutisse imenud, tuleb mõni pilt suve prantsusmaatripist. Kui ma ära händlin, kuidas seda teha. Enjoy =)

U & U = awsome

Ulme. Uni. Tallinnast tagasi ja all I can say is "awsome". Tahaks panna aja pausi ja magada. Siis üles ärgata ning jätkata täpselt samalt sekundilt, kus aeg seiskus. Luban, luban, luban, et see blogi muutub huvitavamaks. Päälinnas oli tore. Aga ma pigem ei avalda kõike, mida mu väike aju sisaldab. Ok, keep it going ann, sa ei oska üldse kirjutada. Ainus asi, millest ma praegu mõelda suudan on uni. Siiski on tuus see, et peaks õppima ja Shakespeare'i lugema. Järgmine post tuleb mõttekam. I promise.

<3

ja mul on ju varsti sünnipäev :)

Big city life

Jepjep I'm in Tallinn. Nüüd tuleb siiski post minu elust.
Tänane päev algas kell 5. Plaan oli sõita Tallinnasse. Siiski tuli varsti otsus foldida ja uuesti magama. Kell 11 helistas Tea. 12.00 olime bussis. 14.25 olime aga Tallinnas. Siis saime aga teada, et piletid on otsas ja meie kui mitte väga otsustusvõimelised inimesed ei olnud aga endale pileteid ostnud. Miljon telefonikõnet, kuid miski ei tahtnud toimida. Ok, uued piletid tulid müüki. Aga need olid muidugi full-kallid ja raha rääkis meiega. Vahepeal oli vaja ka Annale superattacki osta, aga kust me küll selle välja pidime võluma. Suutsime siiski tõestada, et me oleks ka sobivad kandidaadid Hogwartsisse. Leidsime ka liiklusvahendi, millega SS-i sõita. Troll. Number 6. Ebaõnnestus meil ka see. Olles 15 minutit sõitnud, läks meil troll katki. Jee. Enne käis ka munitsipaalpolitsei, kuid korralike kodanikena täitsime oma kohustusi. Hipodroomi peatuses ootasime 10 minutit trolli, siis kahtlesime, kas olime õige sõiduki valinud. Õhtuks jõudsime ka sihtpunkti. Palju identseid beebisid ja ilusad ekstreemspordipoisid :) Pärast ostsime Solarisest süüa-juua ja nüüd hängime Lauteri 8-s. Vaatame Lovely Bones'e. Ehk käime ka Ameerika suurlinna linnaosas, we may never know...

Intensions

Põneva elu seis on endiselt 0. Tahaks lihtsalt talveund magada ja kevadel, siis kui päike paistab, linnud laulavad, kaka lume alt välja sulanud ja koristatud, üles ärgata ja nautida energiat, mida kevad ja suvi lahkelt jagavad. Kool on praegu liigagi morbiidne ning vaba aega on raske leida. Tegelikult kavatsen ma selle muuta "fotoblogiks", kus ma käin ringi ja pildistan ja äkki võlun välja ka mingi põneva loo selle juurde. Ideaalis võiks see olla "fashiony nature blog" vm. Haha ma olen imelik. Võiks ju midagi meelierutavat kirjutada, aga see ju ei ole väga lõbus, kui ma räägiks: "Täna hommikul ärkasin üles, telefon laulis "Up, up and away", mis on mind lihtsalt surmavalt ära tüüdanud. Peeglist on ka valus end vaadata ja aasta 2009 jõulud olid vist liiast ning peaks end mõnda aega näljutama..."
Igatahes ma siiski üritan end muuta ning tulla päevavalgele mõne ägeda looga. Peaks ka muusikat lindistama, oleks ka teistel põnevam. The sun comes up but my head is low..

The beginning

01 02 2010 on hea kuupäev. Vähemalt välimuselt. Sobiv teha uusi lubadusi ja olla igas mõttes parem ja toredam. Tahaks lubada, et see on igavaim postitus mu blogis. Eks näis.
Mälul võiks olla väike "delete" nupp. Ma kustutaks sealt ühe inimese. Kõhklemata. Ehk olen ma liiga ülekohtune? Me olime kunagi päris head sõbrad, kuid kui ma selle just avastanud olin, muutusid asjad. Drastiliselt. Kõikjal, kus on ka tema, tunnen enda peal põletavat pilku. Või tuleb mõni kommentaar sellest, mida ma olevat teinud... Seepärast ei salli ma ka stalkereid. Minu omaks on itk, keda ma kahjuks pea iga päev taluma pean. Kuid alates tänasest, luban ta enda elust eemaldada. I've had enough!