I suck

Nagu kõik on juba aru saanud, feilisin oma suveblogiga. Mis oli, see on läinud. Aga praegu ei hakka ma ka siin nüüd sügavalt mõtisklema, vaid jätan selle hilisemaks. Võibolla tänaseks õhtuks.

Armastan kõiki teid, kes mu elust huvituvad :)

Dr. Feel Good

Ma ikka ei saa hakkama oma "fotoblogiga", aga annan endast parima, et see siiski toimiks. Suvi on käes ja kõik on hästi. Täitsin isegi missiooni "10. klass kõik viied" ja olen rahul. Nagu ka lubatud, läkski neljapäeval andmiseks, mis jätkus praktiliselt pühapäevani. Armastan teid, sõbrad, kes te minuga vapralt CH3CH2OH "põletasite". Järgneva nädala veetsin pealinnas.
Nüüd siis kõigest lähemalt. Neljapäeval otsustasime K-ga juba varakult alustada ning 16:40 läks kirja stardiaeg. Pidasime üsna vapralt nii kella üheni vastu. Reede hommikul oli koolis aktus, kuhu ma tegelikult ei planeerinudki minna, kuid siiski käisin oma kiituskirja või asja järel. Õhtul oli H sünnipäev.
Laupäeval saabusime ühte minu lemmilinna Eestis ehk siis Türile. Ilm oli ilus, tuul puhkus, inimesed laulsid. Janu kustutasime Türi tehisjärve purdel/kail ning kuna minul oli äärmiselt suur vedelikupuudus, maitses viinamarjajook erakordselt hästi. Laulupeole(selle pärast me Türile üldse sattusimegi) järgnes simman ja teel kodulinna, Tartusse, näitasid koorid üles suurt pühendumust ning terve tee, arvake ära, mida tehti... Just nimelt, lauldi. Hommikul oli imestus suur, kui taskutest vaatasid vastu kuivanud oksad. See siis tulenevalt Tallinn-Tartu maantee metsadest. Pühapäev möödus asju kastidesse toppides ja õhtul sain puhkust Toomemäel L'iga põksudes.
Järgmisel hommikul ei helisenud minu äratuskell. Tähendab helises, aga ma panin selle väidetavalt kinni. Probleem oli selles, et kell 6:39 väljus minu lemmikrong Tallinna. Siiski tänu mu suurele targale ning üldse väga toredale vennale ei jäänud me sellest maha.
Kahjuks pettusin pealinna kaubavalikus ja põgenesin isa juurde "maale". Võtan siis tallinnanädala lühidalt kokku: väikevenna sammud koridoris, millele järgnes magamise teesklus, tutvus Polly, isa uue kutsikaga, kurbus poodides, SATC 2 ja linnatšill K'ga, Markus Matheus Maseri 6-aasta sünnipäevapidu koos Tibuga "Tibu ja Jäppest" ja muidu üleüldine nuumamine.
Nüüd istun enda tühjas ja kiletatud toas, mida ma ilmselt ei näe nädalaid ja mõtlen, mis värvi seinu ja millist mööblit tahta. Seega võib mind suvel sisustus- ja mööblipoodides manti vahtimas näha.
Aga piltidest nii palju, et kui ma mõnest kastist oma arvuti välise kõvaketta üles leian ja arvutisse ruumi tekitan, saan ka pildid siia laadida ning blogisse lennutada. Seniks nautigem parem muusikat.

sunday morning

alustuseks: eurovisioon sakib! aga tegelikult otsustasin, et sel aastal on juba küllalt auru kogutud ning oleks aeg kiiremas korras seda välja lasta. niisiis 3. juunil peale matemaatika arvestust läheb andmiseks!
selline teade siis oligi.

ma lähen metsa elama

...ma ei talu seda pinget. tahaks käed klaviatuurile lüüa ja sealt juhuslikke kombinatsioone välja manada. just nii tunnen end praegu. uskumatu, kuidas see kooliaasta on nii kurnav olnud. täna olin äärmiselt rebel - ei läinud isegi härma oivikute vastuvõtule. aga tuleb mõelda positiivselt. ainult 6 koolipäeva veel, mille sisse mahuvad kahjuks sUrma töö ning ka matemaatika reip. muidugi ei saa ka mainimata jätta homset füüsika tööd.
igatahes, kui need kuus päeva möödas on, lähengi metsa elama ja ilmselt korraldan trussikute väel mööda kodu ringi kondamise nädala. asotsiaalne eluviis rocks!
kui nüüd aus olla, ei viitsi ja ei taha ja ei oska ja ei suuda kirjutada sellest, millega ma vahepeal hakkama olen saanud. mainin vaid, et linda sünnipäev oli tuus ja sai ka esimene suplus tehtud(millest ma ka pildi ilmselt üles viskan). ning et see blogi nii mõttetu poleks, siis luban-luban-luban, et niipea kui kool läbi ja suvevaheag käes, muudan selle pigem fotoblogiks, tänu millele jääb vähemalt mulle endalegi meelde, mida ma siis suvi 2010 korda saata suutsin.
ja seda ka veel, et sõbrad, mojitod on ohus. annil puudub motivatsioon. kuid andke märku, kes üldse nendest huvitatud on, sest siis teab, mida järgmiseks reedeks planeerida.
let's hope i'll survive the upcoming week ning, et koolidebor üle läheks.


polnud just tol hetkel kaineim idee(ainus norm pilt)


nii kaugele siit

Россия, любовь моя

Ütle, ütle, miks mul on selline tunne, et kohe-kohe läheb halvasti, ütle, ütle, ütle, miks mul on selline tunne! Ebanormaalne, ebanormaalne. Praegu tahaks küll üle kõige öelda "I told you so".
Venemaa on Venemaa ja ega see mu kõike lemmikum koht pole. Reis oli muidu üsna normaalne, aga kurnav. Mitte küll nii väga füüsiliselt kui vaimselt. Kas ainult mina olen tähele pannud, et tülidesse kisutud inimesel on tunduvalt raskem kui neil, kes ise omavahel tülitsevad? Eriti kui tegemist on kahe hea sõbraga ning tegelikult on kõik mõttetu. Oleks juskui jälle 12. Draama võiks end põlema panna.
Siiski oli see järjekordne enese tundmaõppimise reis. Milleks on vaja ehitada miljon tuba mõõtmetega 20x30x5 ja siis kõik need üle kullata? Ma saan aru, et üks kord seda vaadata on ülilahe, aga juba teisel päeval tekkib tahtmine oksendada. Armastan praktilisust ja minimalismi.
Tegelikult peaks ma praegu lugema sellist suurteost nagu Johann Wolfgang von Goethe "Faust", aga eks kõik, kes seda lugenud või üritanudki on, teavad, mida ma tunnen. Koolis on jäänud käia veel 3 nädalat ja 4 päeva, siis tuleb suvi ja vabadus ja loodetavasti ka ikka päike. Tervitaks Ivani ja TORTI ning proovin lõpetada melanhoolitsemist. добрыи дипломат!

endorfiin

Hämmastav, milline atleet ma viimasel ajal olen. Ja ega ma väga muud teinud polegi, kui massive õppimine ja sport. Tegelt liialdan. Motivatsioon on ilmselt kuskile kosmoseavarustesse lendu läinud...
Aga homme sõidame Peterburgi. Võiks ju tulla parim klassireis või midagi sellesarnast. Kõik on paanikas bussikohtade pärast, aga minul on täiesti ükskõik. Saksamaale sai ju sõidetud teises pingis ja isegi see oli täiesti normaalne.
Täna joostes, sain hämmastavalt palju mõeldud. Minu tavalistele mõtetele, et mis juhtuks siis kui ma kukkuks Kassitoome orgu või tahaks plahvatada, lisandusid ka muud arutelud. See on nii veider, kuidas arvamus lähedastest sõpradest mõne hetkega niivõrd kardinaalselt muutuda saab. Tekib küsimus, keda võib usaldada ning kui kaugele asi läheb, enne kui mu kannatus katkeb. Enough of deep shit.
Jooksmas kõndis mulle veel mingi tšikiga vastu THE MONSTER OF HOTNESS. Ja ka JJ. Peab mainima, et nägin eriti veetlev välja. See selleks.
Nüüd on vaja reisiks valmistuda. Playlist uuendatud, söögid ostetud, küüned lakitud ja trenn tehtud, jääb üle vaid koti pakkimine. Tuleb kiita ka HU2, mõned laulud on vägagi adekvaatsed ja teistesse tuleb lihtsalt süveneda.
"Mina ise" repeat'i ja sammud kapi poole. Over and out.

don't stop 'til you get enough

kui nüüd aus olla, on viimased nädalad väga kiirelt läinud. väljas on nii ilusad ilmad, et lausa häbi on toas passida ning ka mina olen talveunest ärganud. kool on selline nagu ikka, kuigi tuleb tunnistada, et ma eelmine nädal väga korralikult seal ei käinud ehk siis sellest ma ei räägi.
sündmus, mis kindlasti vajab mainimist on Anna's awesome 18th b-day party. it was really awesome, kuigi mina ei jõudnudki kõiki oma free drinke ära juua. that's sad. see oli siis 9ndal reedel. ülejäänud nädalavahetuse panin tühja ja sõin, sest vend oli tartus ja küpsetas ja grillis jm.
järgmine neljapäev oli kooli kevadkontsert ja LAZERS. kevadkontserdi best sündmus oli see, kui joonas mõtles kettida ja tegi seda segakoori riietusruumis. hea sooritus. peale kevadkontserti trip koju ja siis selkusse ja seejärel linda poole, tuju järjest tõusis. oli ka tore üle toomemäe joosta ning siis veel veidi joosta ja lõpuks maailma jõuda. lazersitel oli palju rahvast, siiski viimane lazers enne maailma remonti... kõik oli tore, aga ehk oleks võinud seal rohkem aega veeta, aga no happens.
reede hommikul kell 9 helises äratuskell. kui ma silmad lahti tegin, tundus kõik oknorm, aga püsti tõustes avastasin siiski, et olen veel veidi võtune. seega kolmandasse tundi ma veel ei jõudnud. sorry, timma. ja noorlaid tundus normaalsem kui tavaliselt. peale kooli tagasi koju magama ja peale seda maale, kus ma end vigaseks riisusin.
maal olles avastasin ekoolist totaalse oiviku tunnistuse. siit tuleb ka nüüd üks lubadus: kui Ann 10nda klassi kõik perioodihinded 5 saab, siis teen teile, kallid sõbrad, 4. juunil mojitod välja!
anyways thank you my lovely party chicks and we shall repeat it soon!

mas(t)erplan

Me needs one! Sest peaks tuleviku peale mõtlema. Tahaks, et kool oleks juba lõpetatud ja saaks välismaale. Ma ei suuda enam nühkida seda koolipinki. Võiks midagi more advanced'i õppida, pakuks ehk pinget. Praegu tundub kool nii mõttetu, tahaks spetsialiseeruda, aga samas ei taha ka...
Kõik algas selles, et Saskarrr uuris ülikoole, nagu ma twitterist stalkisin. Nüüd tahan ma ka ülikooli! Aga no teaks siis, mida õppida. Harvardis oleks tuus biochem, aga cambridge'is architecture. Ja samas ei suuda ma otsustada, äkki peaks õppima siiski mingit sotsioloogiavärki, mis oleks lihtne või siis valida hoopis science... Võiks olla mingil spets alal talented, siis oleks hea lihtne.
Enough of tingiv kõneviis... Täna lähen sel aastal esimest korda jooksma!

oh laula ja hõiska

No vot nüüd ma küll ei tea, millest alustada. Vist peaks Saksamaast, aga fuuu ma ju ei suuda sellest mingit decent ülevaadet teha ja nkn kõik, kes siin käivad, teavad juba, mis toimus. Ehk siis mitte midagi. Ok, mingid märksõnad või asjad siis tripist.
Saksamaale jõudmiseks pidime me eelnevalt läbima 3 riiki 2 päevaga. Poolas ööbisime, much fun. Igatahes Saksamaal olin ma Merikesega ühes peres. Hostid olid taimetoitlased ehk hommikusöögiks oli kas sai juustu, juustu või goudaga. Aga muidu oli ok. Veidi veider pere oli, kuid kõik on ju erinevad vms.
Siis pidudel me seal ei käinud, host ei teadnud, mis on cafe europa. Pean ka manima, et olen tubli õpilane vist saksa keeles olnud, vähemalt ma sain aru, mida nad näiteks söögilauas rääkisid. Siiski ise ma saksa keeles nendega ei rääkinud.
Viimasel õhtul jäin mina muidugi haigeks ja värisesin voodi peal ning pakkisin 2 tundi asju sel ajal kui teised linnas maurasid. Poolas seevastu oli teine lugu. Siinkohal tervitaks Saskiat, kes nahkuga ukselingi külge kinni jäi ja pea vastu seina ära lõi nii, et tal oli järgmine päev valus naerda.
Ilm oli Bielefeldis muidugi hea. Seal ei olnud lund!!!! Kuigi siin ka sulab juba see valge läga ära ja päike paistab ja linnud laulavad. That's that I guess.
Nüüd siis muust. Vaheaeg oli päris awesome. Esmaspäev ja teisipäev olid sleebokiks. Valetan, esmaspäeval käisime Matu pool. Teisipäeval magasin. Vist. Igatahes, Kolmapäeval jälle Matu poole ja pärast seda külastasime öölokaali Raatuse tänaval. Palju tuttavaid, Härma esindus, funny jokes jm. Kell 3 pidime lahkuma, sillal tegime lahedaid pilte ja koduteel astusime läbi ka mökust, kus meile öeldi, et see on kinni. R (L) Kella 4 ajal jõudsin ma koju, ema tuli vastu, teretasin teda ning põgenesin oma tuppa. Ootasin kuniks õhk oli puhas ja siis julgesin ka enda toast väljuda. Kell 6.39 pidin ma minema rongi peale ning siis mõtlesin, et milleks magada ja vaatasin 90210-d. Rongis üritasin magada, aga feilisin ja hakkasin inimestele sõnumeid saatma. Kuskil metsas nägin veel kitsesid ning siis kahtlesin, kas olin ikka kaineks saanud.
Tallinnas tatsasin Andu korterisse Tead ootama. Suutsin ka diivanil magama jääda ning Tea tuli sadamast kesklinna umbes 2 tundi. Käisime veel kinos(Alice 3D) ja kuna me saime lahedad prillid, siis keegi ei näinud, et ma vahel silmi puhkasin. Tallinnatrip oli igatahes produktiivne-käisime poodides, sõime, magasime ning mina astusin ka isa poolt läbi, kes teatas mulle, et võtab veel ühe koera(lisaks kahele bullterrierile emase lõuna-vene lambakoera). Laupäeval saabusin Tallinnast, kus ma bussidega jaurasin ning siis sõitsin otse Otepääle. Nüüd ma sain alles aru, miks vaheaeg nii kiirelt möödus...
Aga koolinädal oli suvaline. Füüsika töö tegin järgi, jee. Thank god for suur reede!
Eile pidas Kristiin sünnipäeva. It was pretty awesome. Draama, kepok jms. Koju jõudes olin veel üsna võtune. Lahtiriietumine oli toimunud müstiliselt. Toa nurgas oli riidehunnik, selle peal püksid, mis mul jalas olid olnud, nende all meetrijagu teisi suvalise riideid ning siis see pluus, mis mul seljas oli. Ma ei taha teada, mida ma tegin. Kinnas oli ka hommikul teki sees. Ja samuti käisime vennaga hommikul kordamööda köögis vett joomas.
Nüüd on ülim väsimus ja ei taha üldse mingeid mune näha. Peace out!

Universumi aku laadija

Siiski mitte. Täna öösel 0 tundi und ja kohe-kohe rongi peale, millega suundun pealinna. Saksatripist peab ka kirjutama, aga praegu pole ma selleks piisavalt adekvaatses olekus. Nüüd riietevahetus ja kööki sööma, siis asjad kokku ja minek. Luban, luban, luban pikemat posti :)

Homme õhtuks on sula kõikjalt läinud

On meil siis nüüd seda tõesti vaja? Ilmselgelt pole ma ainus, kes seda arvab. Aga vähemalt laulavad juba linnud. Ja 13 päeva pärast sõidame Bielefeldi, kus peaks siis juba kevad olema ning midagi rohelist kuskil kasvama. Mitte, et me sinna loodust imetlema läheks...
Tahaks tänada ka oma venda, sest the camera is gone... Mis tähendab, et no pics today ja ma ei kujuta ka ette, kuna need tulevad. Saksamaast peaks küll põhjaliku ülevaate tegema.
Btw olen väga uhke enda üle. Suutsin öelda bye-bye rämpstoidule ja juba kolmandat nädalalt söön tervislikult. Samas ei suuda oodata ära maid, mil saab süüa šašlõkki ja burxe jmz. Mu sõbrad on ka tublid :)
Veel siis sellest esinemisest Illegaardis. Praeguse seisuga on see täiesti toimumas. 11. märts. Ja mul ei ole üldse tuju neid laule õppida, mida ma peaks esitama. Jazz ftw.
Tervitaks ka Tead-panin äratuskella patareid ja see teeb lihtsalt eepilist müra, mille peale ma hommikuti ilmselt voodist välja lendaks. For real.
Nüüd siis minevikust. Eelmine nädal oli suvaline. Tipphetkeks laupäevaõhtu Koiduga Truffees. Oli Anna ema sünnipäev. Saime süüa, omnomnom.
Anyways, loodetavasti genereerin uue posti kiiremini kui selle siin.

xoxo, lumi sula ära!

m45t3rbl0gg3r

Jepjep olen küll hardcore blogger. Sel nädalal oli kuidagi eriti vähe aega ehk siis ma ei jõudnud isegi blogisse järjekordset posti visata, nii et vabandan kõigi ees, kes siia ehk midagi uut oodanud.
Aga ega mul väga muuks aega jäänudki kui ainult kooliks. Siiski oli kõige utoopilisem reede. Käisin laulmas ja algselt pidin ühe uue laulu ära salvestama, mida hakatakse mängima raadios, mille sagedus Tartus on 88.5 =)=)=) Aga see jäi kahjuks ära... Mul on nii kurb. not. Igatahes siis käis laulu autor välja idee sellega järgmine aasta eurovisioonil osaleda (järjest paremaks läheb, või mis). Õhtul sain veel kõne I-lt, kes ütles, et mind kutsuti gig'ile Illegaardis, aga ma olen siis vist Saksamaal.

Ja muide, ma hakkasin endale uusi kõrvakaid tegema.

Welcome to the jungle

Vot selline oli esimene asi, mida ma nägin täna hommikul ärgates. Tänane päev peaks ju olema eriline, kuid ega midagi pole muutunud, peale arvu, millega mõõdetakse inimese vanust. It makes me wonder, tegelikult pole ju inimese vanus mõõdetav arvudega. Nagu oleks ma esimene inimene, kes sellele mõttele otsa lendaks või midagi. Igatahes sain ma täna näha oma kullakalleid sõpru, kes ei vea mind alt ning tahavad koos minuga mu sünnipäeva tähistada(don't worry L). Aa, maal sai vesi otsa... Morbiidne oli hambaid pestes avastada, et vett ei ole, kuna põhjavett pole tänu lumele piisavalt palju kaevus jms. Tulles tagasi emopoolele: kui mulle tähtsal päeval veab mind keegi alt, on see justkui katalüsaator, mis tuletab meelde kõik muud halvad mälestused mu elust ning üsnagi võimatu on neid siis oma peakeses alla suruda ning teeselda, et midagi pole juhtunud. Nagu näiteks üks minu elu kõige tähtsamaid isikuid, kelleta mind siin maailmas ilmselt sellisel kujul ei eksisteeriks, ei ilmunud minu lõpetamisele. Olgugi, et see oli alles 9. klass, oli see ju ometigi minu jaoks oluline... Emojutt over and out. Jee, nüüd mind kummitab "17 tuul ja torm..."




Mu kullakesed Anna ja Tea. Head sõbrapäeva! :)

A day in the life

Long time no... õõ whatever. Hängin maal ja istun diivanil. Kahe koeraga. Kolmas on tugitoolis. The perfect saturday. Nädal oli tavapärane. Väga palju harivat juttu/loenguid. Aga ma tunnen juba kevadet - hommikuti on palju kergem ärgata. Või oli asi mu kõhugripis... Täna päeval ma mõtlesin, et mis asi see oli, mis homme jubetähtis on. Lõpuks jõudis kohale, et homme on mu sünnipäev. Jee, mida iganes. Kahjuks ei suuda ma enam midagi mõttetut enda peast välja tirida ning kuna ma lubasin pilte üles visata ja uusi pole ma veel arvutisse imenud, tuleb mõni pilt suve prantsusmaatripist. Kui ma ära händlin, kuidas seda teha. Enjoy =)

U & U = awsome

Ulme. Uni. Tallinnast tagasi ja all I can say is "awsome". Tahaks panna aja pausi ja magada. Siis üles ärgata ning jätkata täpselt samalt sekundilt, kus aeg seiskus. Luban, luban, luban, et see blogi muutub huvitavamaks. Päälinnas oli tore. Aga ma pigem ei avalda kõike, mida mu väike aju sisaldab. Ok, keep it going ann, sa ei oska üldse kirjutada. Ainus asi, millest ma praegu mõelda suudan on uni. Siiski on tuus see, et peaks õppima ja Shakespeare'i lugema. Järgmine post tuleb mõttekam. I promise.

<3

ja mul on ju varsti sünnipäev :)

Big city life

Jepjep I'm in Tallinn. Nüüd tuleb siiski post minu elust.
Tänane päev algas kell 5. Plaan oli sõita Tallinnasse. Siiski tuli varsti otsus foldida ja uuesti magama. Kell 11 helistas Tea. 12.00 olime bussis. 14.25 olime aga Tallinnas. Siis saime aga teada, et piletid on otsas ja meie kui mitte väga otsustusvõimelised inimesed ei olnud aga endale pileteid ostnud. Miljon telefonikõnet, kuid miski ei tahtnud toimida. Ok, uued piletid tulid müüki. Aga need olid muidugi full-kallid ja raha rääkis meiega. Vahepeal oli vaja ka Annale superattacki osta, aga kust me küll selle välja pidime võluma. Suutsime siiski tõestada, et me oleks ka sobivad kandidaadid Hogwartsisse. Leidsime ka liiklusvahendi, millega SS-i sõita. Troll. Number 6. Ebaõnnestus meil ka see. Olles 15 minutit sõitnud, läks meil troll katki. Jee. Enne käis ka munitsipaalpolitsei, kuid korralike kodanikena täitsime oma kohustusi. Hipodroomi peatuses ootasime 10 minutit trolli, siis kahtlesime, kas olime õige sõiduki valinud. Õhtuks jõudsime ka sihtpunkti. Palju identseid beebisid ja ilusad ekstreemspordipoisid :) Pärast ostsime Solarisest süüa-juua ja nüüd hängime Lauteri 8-s. Vaatame Lovely Bones'e. Ehk käime ka Ameerika suurlinna linnaosas, we may never know...

Intensions

Põneva elu seis on endiselt 0. Tahaks lihtsalt talveund magada ja kevadel, siis kui päike paistab, linnud laulavad, kaka lume alt välja sulanud ja koristatud, üles ärgata ja nautida energiat, mida kevad ja suvi lahkelt jagavad. Kool on praegu liigagi morbiidne ning vaba aega on raske leida. Tegelikult kavatsen ma selle muuta "fotoblogiks", kus ma käin ringi ja pildistan ja äkki võlun välja ka mingi põneva loo selle juurde. Ideaalis võiks see olla "fashiony nature blog" vm. Haha ma olen imelik. Võiks ju midagi meelierutavat kirjutada, aga see ju ei ole väga lõbus, kui ma räägiks: "Täna hommikul ärkasin üles, telefon laulis "Up, up and away", mis on mind lihtsalt surmavalt ära tüüdanud. Peeglist on ka valus end vaadata ja aasta 2009 jõulud olid vist liiast ning peaks end mõnda aega näljutama..."
Igatahes ma siiski üritan end muuta ning tulla päevavalgele mõne ägeda looga. Peaks ka muusikat lindistama, oleks ka teistel põnevam. The sun comes up but my head is low..

The beginning

01 02 2010 on hea kuupäev. Vähemalt välimuselt. Sobiv teha uusi lubadusi ja olla igas mõttes parem ja toredam. Tahaks lubada, et see on igavaim postitus mu blogis. Eks näis.
Mälul võiks olla väike "delete" nupp. Ma kustutaks sealt ühe inimese. Kõhklemata. Ehk olen ma liiga ülekohtune? Me olime kunagi päris head sõbrad, kuid kui ma selle just avastanud olin, muutusid asjad. Drastiliselt. Kõikjal, kus on ka tema, tunnen enda peal põletavat pilku. Või tuleb mõni kommentaar sellest, mida ma olevat teinud... Seepärast ei salli ma ka stalkereid. Minu omaks on itk, keda ma kahjuks pea iga päev taluma pean. Kuid alates tänasest, luban ta enda elust eemaldada. I've had enough!