Ütle, ütle, miks mul on selline tunne, et kohe-kohe läheb halvasti, ütle, ütle, ütle, miks mul on selline tunne! Ebanormaalne, ebanormaalne. Praegu tahaks küll üle kõige öelda "I told you so".
Venemaa on Venemaa ja ega see mu kõike lemmikum koht pole. Reis oli muidu üsna normaalne, aga kurnav. Mitte küll nii väga füüsiliselt kui vaimselt. Kas ainult mina olen tähele pannud, et tülidesse kisutud inimesel on tunduvalt raskem kui neil, kes ise omavahel tülitsevad? Eriti kui tegemist on kahe hea sõbraga ning tegelikult on kõik mõttetu. Oleks juskui jälle 12. Draama võiks end põlema panna.
Siiski oli see järjekordne enese tundmaõppimise reis. Milleks on vaja ehitada miljon tuba mõõtmetega 20x30x5 ja siis kõik need üle kullata? Ma saan aru, et üks kord seda vaadata on ülilahe, aga juba teisel päeval tekkib tahtmine oksendada. Armastan praktilisust ja minimalismi.
Tegelikult peaks ma praegu lugema sellist suurteost nagu Johann Wolfgang von Goethe "Faust", aga eks kõik, kes seda lugenud või üritanudki on, teavad, mida ma tunnen. Koolis on jäänud käia veel 3 nädalat ja 4 päeva, siis tuleb suvi ja vabadus ja loodetavasti ka ikka päike. Tervitaks Ivani ja TORTI ning proovin lõpetada melanhoolitsemist. добрыи дипломат!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment